2025. aastast kehtima hakkav mootorsõidukimaks koosneb kahest osast, mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust, mille suurust mõjutab sõidukite heitmenäit ja raskemate sõidukite puhul ka mass.

Heitmenäidu osakaal on suurem registreerimistasu puhul, et soodustada säästlikumate sõidukite soetamist. Inimeste maksevõimega arvestab ja sõidukite kasutusea lõpuni kasutamist soodustab vanuse komponent, mis rakendub eraisikust autoomanikele. Seetõttu väheneb mootorsõidukimaks 20-aastaste ja vanemate autode puhul baasosani ehk keegi selliste sõidukite puhul üle 50 euro aastas ei maksa.

Mootorsõidukimaksu kogub maksu- ja tolliamet, mis väljastab 15. veebruariks maksuteate. Maksu on võimalik tasuda nii ühes kui ka kahes osas (maksetähtajad 15. juuni ja 15. detsember) või jaotada summa püsimaksekorraldusega terve aasta peale. Sõiduki registreerimistasu makstakse enne sõiduki esmakannet Eesti liiklusregistrisse.

Mootorsõidukimaksu rakendub järgmiste kategooriate sõidukitele:

Sõiduautod - M1 ja M1G  
Kaubikud, furgoonid, pikapid - N1 ja N1G
Mootorrattad - L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e
Maastikusõidukid - MS2
Ratastraktorid - T1b, T3 ja T5

Autokaravanid  
Autokaravanide CO2 heide on suhteliselt kõrge, seda peamiselt tulenevalt nende raskusest ja kerekujust.  
Autokaravanid kuuluvad muidu M1 ehk sõiduautode kategooriasse, kuid selleks et nende maksusummad liiga suureks ei läheks, maksustatakse nad N1 kategooria määrade alusel.

Lähemalt saab automaksu kohta lugeda siit.